VÕETUD VASTU 26.05.2024 JAHISELTSI ÜLDKOOSOLEKUL

MITTETULUNDUSÜHING MUHU JAHISELTS

PÕHIKIRI


ÜLDSÄTTED

Mittetulundusühingu nimi on Muhu Jahiselts (edaspidi „Selts“).

Seltsi asukoht on Piiri küla, Muhu vald.

Selts on eraõiguslik juriidiline isik ja lähtub oma tegevustes põhikirjast ja selle alusel kehtestatud dokumentidest (sh üldkoosoleku ja juhatuse otsused, kodukord), mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest.

Seltsi eesmärk.

Seltsi liikmete loodus-ja jahindushuvil põhineva ühistegevuse korraldamine lähtuvalt jahieetika ja heade tavade põhimõttest.

Seltsi tegevuse valdkondadeks on:

1. jahipidamise organiseerimine ja korraldamine Seltsi hallataval jahipiirkondade territooriumil;

2. jahiulukivarude otstarbeka kasutamise tagamine;

3. jahinduse arendamine ja järjepidevuse tagamine;

4. jahiulukite hoolde ja kaitse korraldamine;

5. jahilaskespordi edendamine;

6. jahindusalaste koolituste ja kultuuriürituste korraldamine, selgitustöö tegemine jahiulukite kaitse, taastootmise ning looduskaitse alal.

LIIKMED

Seltsi liikmeteks võivad olla isikud, kes omavad kehtivat jahitunnistust ja järgivad Seltsi põhikirja ja kodukorda ning täidavad Jahiseaduse, Jahieeskirja ja Relvaseaduse sätteid.

Seltsi liikmeks saamiseks peab soovija esitama Seltsi juhatusele avalduse vastavalt Seltsi juhatuse poolt kehtestatud vormile. Avalduses tuleb muuhulgas märkida, millisesse Seltsi jahtkonda isik soovib kuuluda. Iga liige peab kuuluma ühte Seltsi jahtkondadest. Seltsi juhatus vaatab avalduse läbi ja teeb otsuse hiljemalt kahe kuu jooksul arvates avalduse saamisest (lisa 2 – seltsi liikmete nimekiri seisuga 26.05.2024 ja liikmete kuuluvus jahtkondadesse).

Seltsi juhatus rahuldab isiku liikmeks võtmise avalduse üksnes selle jahtkonna, millesse isik vastavalt avaldusele soovib kuuluda, koosoleku otsuse alusel, milles tehakse Seltsi juhatusele ettepanek isiku liikmeks vastuvõtmise kohta.

Liikmel on õigus taotleda jahtkonna vahetamist, edastades selleks Seltsi juhatusele kirjaliku taotluse. Juhatus rahuldab liikme jahtkonna vahetamise avalduse üksnes selle jahtkonna, millesse isik vastavalt avaldusele soovib kuuluda, koosoleku otsuse alusel, milles tehakse Seltsi juhatusele ettepanek liikme vastavasse jahtkonda arvamise kohta.

Liikmelisus lõpeb liikme väljaastumisel, väljaarvamisel või liikme surma korral.

Liikmel on õigus igal ajal Seltsist välja astuda, esitades Seltsi juhatusele kirjaliku avalduse. Liikmelisus lõpeb avalduse esitamisele järgneval kalendripäeval.

Liikme võib Seltsist välja arvata, kui:

1. liige on viivituses liikmemaksu tasumisega ning ei tasu liikmemaksu ka Seltsi juhatuse antud täiendava tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 3 kuud;

2. liige rikub Seltsi põhikirjast või mõnest muust Seltsi põhikirja alusel kehtestatud dokumendist (sh üldkoosoleku või juhatuse otsusest, kodukorrast) tulenevat kohustust;

3. liige piirab Seltsi liikmetel põhjendamatult enda või temaga seotud juriidilisele isikule kuuluval kinnistul jahipidamist;

4. liige tekitab Seltsile oma tegevusega materiaalset, moraalset või maine kahju;

5. liige häirib ja takistab korduvalt oma tegevusega jahtkonna ja Seltsi põhikirjalist tegevust;

6. liige on kaotanud Seltsi juhtorganite ja liikmete usalduse;

7. liige rikub tahtlikult Jahiseaduse, Jahieeskirja ja Relvaseadusega kehtestatud nõudeid;

vastavasisulise väljaarvamise ettepaneku teeb selle jahtkonna koosolek, kuhu liige kuulub, seejuures ettepanek on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 jahtkonna liikmetest. Jahtkonna koosolekul on õigus teha ettepanek liikme väljaarvamiseks, kui esineb mõni põhikirja punktis 2.7.1-2.7.7 nimetatud asjaolu.

Liikme väljaarvamise otsustab Seltsi juhatus. Liikmelisus lõpeb Seltsi juhatuse otsuse e-posti teel teatavakstegemisele järgnevast päevast. Väljaarvatud liikmel on õigus väljaarvamise otsus vaidlustada 10 kalendripäeva jooksul liikmele otsuse teatavakstegemisest, edastades Seltsi juhatusele vastavasisulise kirjaliku allkirjastatud vastuväite. Vastuväite esitamise korral otsustab liikme väljaarvamise üle Seltsi üldkoosolek, kes kas jätab juhatuse otsuse jõusse või ennistab vastuväite esitanud isiku liikmelisuse. Üldkoosoleku otsus tuleb viivitamatult edastada väljaarvatud liikme e-posti aadressile.

Väljaarvamise ettepaneku tegemist otsustaval jahtkonna koosolekul, Seltsi juhatuse koosolekul või üldkoosolekul (kui välja arvatud liige esitab vastuväite juhatuse otsusele tema väljaarvamise kohta ja nõuab selle arutamist Seltsi üldkoosolekul) peab olema väljaarvatavale liikmele tagatud enne hääletamist võimalus esitada enda väljaarvamise osas seisukoht.

Liikmelisuse lõppemisel jooksva aasta eest makstud liikmemaksu ei tagastata. Liikmelisuse lõppemine ei mõjuta enne liikmelisuse lõppemist sissenõutavaks muutunud liikme rahalisi kohustusi.

Seltsi liikmel on õigus:

1. võtta osa kõikidest Seltsi poolt korraldatavatest üritustest;

2. pidada jahti Seltsi põhikirjas, kodukorras ja õigusaktides esitatud tingimustel;

3. kasutada Seltsi rajatisi ja inventari juhatuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras;

4. valida ja olla valitud Seltsi juhtorganitesse;

5. Seltsist välja astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse.

Seltsi liige on kohustatud:

1. järgima Seltsi põhikirja ja muid selle alusel kehtestatud dokumente (sh üldkoosoleku või juhatuse otsuseid, kodukorda);

2. tasuma õigeaegselt üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks liikmemaksu ja teisi sihtotstarbelisi makseid;

3. järgima jahipidamisel jahindusalaseid õigusakte, jahieetikat ja distsipliini;

4. hoidma heaperemehelikult Seltsi vara;

5. erimeelsuste korral Seltsiga tegema heatahtlikku koostööd nende lahendamiseks Seltsi siseselt;

6. teatama juhatusele kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul oma kontaktandmete muutumisest hiljemalt 1 kuu jooksul andmete muutumisest.

Seltsi liikmete nimekirja peab Seltsi juhatus. Liikmete nimekirjasid peetakse iga jahtkonna kohta eraldi. Liikmete nimekirja kantakse liikme ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ning liikmelisuse alguskuupäev.

SELTSI JUHTIMINE

Üldkoosolek

Seltsi kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1. põhikirja muutmine;

2. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;

3. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;

4. majandusaasta aruande kinnitamine;

5. Seltsi tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

6. uue majandusaasta eelarve ning liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kinnitamine;

7. revidendi (revidentide) valimine;

8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Juhatus kutsub kokku üldkoosoleku vähemalt kord aastas, hiljemalt 5 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest või kui see on vajalik Seltsi huvidest lähtudes.

Üldkoosoleku kutse avaldatakse Seltsi kodulehel ja saadetakse Seltsi liikmete e-posti aadressile vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.

Juhatusel on enne üldkoosoleku toimumist õigus päevakorda täiendada, kui seda nõuavad hiljemalt 3 päeva jooksul alates üldkoosoleku kokkukutsumisest põhjendatud kirjaliku avalduse alusel vähemalt 1/10 liikmetest. Täiendatud päevakord avaldatakse Seltsi kodulehel ja saadetakse Seltsi liikmete e-posti aadressile hiljemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosolekul päevakorra täiendamine on lubatud, kui üldkoosolekul osalevad kõik liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole liikmetest.

Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 1/2 Seltsi liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb kokku kutsuda uus üldkoosolek vastavalt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korrale. Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalevate liikmete arvust.

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud Seltsi liikmete häältest, kui põhikiri või seadus ei sätesta suuremat häälteenamuse nõuet. Otsus põhikirja muutmiseks on vastu võetud, kui selle poolt on antud 2/3 üldkoosolekul esindatud Seltsi liikmete häältest. Otsus Seltsi eesmärkide või tegevusala muutmiseks on vastu võetud, kui selle poolt on antud 9/10 Seltsi kõikide liikmete häältest.

Juhatuse esimehe, juhatuse liikmete ja revidendi või revidentide valimine toimub lihthäälte enamusega salajasel hääletamisel.

Isiku valimisel loetakse valituks kandidaadid, kes said teistest enam poolthääli. Häälte võrdse jaotuse korral toimub võrdselt hääli saanud isikute vahel teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus häälte võrdsel jagunemisel otsustatakse isiku valimine liisu tõmbamisel.

Hääleõigust üldkoosolekul omavad kõik Seltsi liikmed. Igal liikmel on üks hääl. Hääletamine on avalik, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on sätestatud teisiti. Üldkoosolek ja sellel vastu võetud otsused protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud, sh vastuväited. Protokollile lisatakse üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri koos liikmete esindajate volikirjadega, liikmete eriarvamused ja muud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Protokolli õigsust kinnitavad oma allkirjadega üldkoosoleku juhataja ja protokollija.

Liikmetel on õigus otsuseid vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks eeltoodud viisil saadab juhatus otsuse eelnõu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele ning annab liikmetele otsuse eelnõu üle hääletamiseks tähtaja, mis on vähemalt 7 kalendripäeva. Otsuse vastuvõtmisele kehtivad põhikirja punktis 3.7 toodud nõuded, seejuures hääletamisel loetakse esindatuks kõik liikmed.

Juhatus teeb üldkoosoleku protokolli (või hääletusprotokolli, kui otsus võetakse vastu üldkoosolekut kokku kutsumata) kättesaadavaks Seltsi liikmetele hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva möödumisel üldkoosoleku või hääletuse lõppemisest. Protokolli lisadega on võimalik tutvuda juhatusega kokkulepitud ajal ja kohas.

Juhatus

Seltsi igapäevast tegevust juhib ja Seltsi esindab juhatus, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Seltsi kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Juhatuse liikmed valib nende kirjalikul nõusolekul ametisse üldkoosolek. Juhatuse liikme volitused kehtivad 5 aastat. Juhatuse liikmed valivad endi seast juhatuse esimehe, kes juhib Seltsi juhatuse tegevust.

Igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute ja toimingute tegemine, sh Seltsi kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, on lubatud üksnes üldkoosoleku otsuse alusel ja selles ette nähtud tingimustel.

Juhatuse pädevusse kuulub:

1. Seltsi tegevuskavade ja jahinduskavade ettepanekute väljatöötamine ning selle täitmise korraldamine;

2. Seltsi raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;

3. majandusaasta eelarve koostamine ja esitamine üldkoosolekule;

4. kodukorra koostamine, muutmine ja kinnitamine;

5. jahiulukivarude arvestuse pidamine, nende arvukuse reguleerimine läbi jahikorralduse, jahilubade väljastamine;

6. jahimaade halduslepingute sõlmimine;

7. kaasaaitamine Seltsi liikmete jahikultuuri ja -eetika arendamisele;

8. Vajadusel jahtkondade koosoleku kokkukutsumine;

9. Seltsi liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine.

Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui kord kolme kuu tagant. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku samuti Seltsi juhatuse 1/3 liikmete kirjalikul nõudmisel.

Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamisel osalenud juhatuse liikmete häältest. Häälte võrdse jagunemise korral on juhatuse esimehel otsustav hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

Juhatusel on õigus otsust vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata ning sellisel viisil vastu võetud otsused loetakse võrdseks koosolekul vastu võetud otsusega. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata on lubatud kahel viisil:

juhatuse esimees saadab otsuse eelnõu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile juhatuse liikmetele ning annab liikmetele otsuse eelnõu üle hääletamiseks tähtaja, mis on vähemalt 3 kalendripäeva. Otsuse vastuvõtmisele kehtivad põhikirja punktis 3.19 toodud nõuded, seejuures hääletamisel loetakse esindatuks kõik juhatuse liikmed. Juhatuse esimees koostab hääletustulemuste ja otsuste kohta protokolli ja saadab selle juhatusele;

kõik juhatuse liikmed allkirjastavad(lubatud allkirjastada ka digiallkirjaga) kirjaliku otsuse, märkides otsusesse juhatuse liikmete nimed ja otsuse tegemise aja.

Juhatuse otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta see, kui juhatusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga.

Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmisel Seltsile tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud või lisatud otsusele.

JAHTKOND

Seltsi liikmeskond on territoriaalselt jaotatud Liiva, Kapi, Koguva, Kuivastu ja Piiri jahtkondadeks („jahtkond“ vastab mittetulundusühingute seaduse §-s 33 nimetatud mõistele „osakond“). Jahtkondade jahialade piirid on määratletud põhikirja lisas nr.1. Jahtkonnad ei ole juriidilised isikud.

Seltsi jahtkonnad (oma organite kaudu) korraldavad jahindusalast tegevust ja jahtkonna ühisjahte ning tagavad Seltsi põhikirjaliste eesmärkide täitmise enda jahialadel.

Jahtkonna organiteks on jahtkonna koosolek (mittetulundusühingute seaduse mõistes „osakonna üldkoosolek“) ja jahtkonna vanem (mittetulundusühingute seaduse mõistes „osakonna juhatus“). Jahtkonna organid on kohustatud oma tegevuses järgima Seltsi põhikirja, muid põhikirja alusel kehtestatud dokumente ning Seltsi üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

Jahtkonna koosolek on jahtkonna kõrgeimaks juhtimisorganiks. Jahtkonna koosolek koosneb vastavasse jahtkonda kuuluvatest Seltsi liikmetest. Koosoleku pädevuses on:

1. Seltsi juhatusele ettepanekute tegemine Seltsi liikmete vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks;

2. jahtkonna vanema valimine;

3. jahtkonna tegevuskavade arutamine ja kinnitamine;

4. Seltsi juhatusele Seltsi tegevusega seotud ettepanekute tegemine.

Jahtkonna vanem kutsub kokku jahtkonna koosoleku vähemalt kord aastas. Jahtkonna vanem peab koosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/5 jahtkonna liikmetest.

Koosoleku kutse saadetakse jahtkonna liikmete e-posti aadressile vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses tuleb märkida koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.

Jahtkonna koosolekul on päevakorra täiendamine lubatud, kui koosolekul osalevad kõik jahtkonna liikmed, või vähemalt 9/10 koosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest.

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 1/2 jahtkonna liikmetest. Kui koosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb kokku kutsuda uus koosolek vastavalt seaduses sätestatud korrale. Uus koosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalevate liikmete arvust.

Koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole koosolekul esindatud jahtkonna liikmete häältest.

Jahtkonna vanema valimisel loetakse valituks kandidaat, kes said teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel toimub võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus häälte võrdsel jagunemisel otsustatakse isiku valimine liisu tõmbamisel.

Koosolekul omavad hääleõigust kõik jahtkonna liikmed. Igal liikmel on üks hääl. Hääletamine on avalik. Isikuvalimistel (jahtkonna vanema) või jahtkonna liikmelisuse osas ettepanekute tegemisel on hääletamine salajane.

Jahtkonna koosolek ja sellel vastu võetud otsused protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, koosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud koosolekul tähtsust omavad asjaolud, sh vastuväited. Protokollile lisatakse koosolekul osalenud liikmete nimekiri koos liikmete esindajate volikirjadega, liikmete eriarvamused ja muud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Protokolli õigsust kinnitavad oma allkirjadega koosoleku juhataja ja protokollija.

Jahtkonna liikmetel on õigus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks eeltoodud viisil saadab jahtkonna vanem otsuse eelnõu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile jahtkonna liikmetele ning annab liikmetele otsuse eelnõu üle hääletamiseks tähtaja, mis on vähemalt 7 kalendripäeva. Otsuse vastuvõtmisele kehtivad põhikirja punktis 4.9 toodud nõuded, seejuures hääletamisel loetakse esindatuks kõik jahtkonna liikmed.

Jahtkonna vanem teeb koosoleku protokolli (või hääletusprotokolli, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata) kättesaadavaks jahtkonna liikmetele hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva möödumisel koosoleku või hääletuse lõppemisest.

Jahtkonna vanem valitakse koosoleku poolt viieks aastaks. Jahtkonna vanem juhib ja korraldab jahtkonna igapäevast tegevust, jahtkonna ühisjahtide läbiviimist, täidab Seltsi üldkoosoleku ja jahtkonna koosoleku poolt seatud ülesandeid ning esindab jahtkonda suhtluses Seltsi juhatuse ja teiste jahtkondadega.

Jahtkonna vanem on aruandekohustuslik jahtkonna koosoleku ees ja Seltsi juhatuse ees Seltsilt saadud materiaalsete väärtuste ja rahaliste eraldiste osas.

JÄRELEVALVE

Üldkoosolek teostab järelevalvet Seltsi juhatuse üle. Selle täitmiseks moodustab üldkoosolek revisjonikomisjoni ja valib selle liikmed, kes ei või olla Seltsi juhatuse liikmed, Seltsi raamatupidaja ega palgalised töötajad.

Juhatuse liikmed peavad võimaldama Seltsi revisjonkomisjonil tutvuda kõigi kontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma kontrollimisel vajaliku teavet ja selgitusi.

Seltsi revisjonkomisjon on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

SELTSI VARA

Seltsi vara moodustub liikmemaksudest, sihtotstarbelistest maksetest ja muudest laekumistest.

Seltsi põhivara võib soetada, arendada või müüa üldkoosoleku poolt kinnitatud Seltsi majandusaasta tegevussuundades ettenähtud tingimustel ja korras.

Selts vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

TEGEVUSE LÕPETAMINE

Seltsi tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

Seltsi tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud Seltsi liikmete häältest.

Seltsi tegevuse lõpetamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras. Seltsi likvideerijateks on üldkoosoleku poolt määratud isikud.

Seltsi lõpetamisel jaotatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara vastavalt Seltsi üldkoosoleku otsusele.