Põhikiri

MUHU JAHISELTSI PÕHIKIRI

Vastu võetud 15. aprillil 2006 a üldkoosolekul

1. Seltsi nimi, asukoht, eesmärk ja majandusaasta

 

1.1 Mittetulundusühingu nimi

1.1.1      Mittetulundusühingu (edaspidi Selts) nimeks on Muhu Jahiselts.

1.2 Seltsi asukoht

 

1.2.1      Seltsi asukohaks on Piiri küla 94701, Muhu vald, Saare maakond, Eesti Vabariik.

1.3 Mõiste ja eesmärk

 

1.3.1      Selts on jahimeeste vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on Seltsi liikmetele jahipidamise võimaldamine ning jahimajanduse igakülgne arendamine Seltsi ja selle liikmete aktiivse tegevuse kaudu. Seltsi põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

1.3.2      Seltsi tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Selts ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

1.3.3      Selts koosneb temale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud Seltsi tegevuseks.

1.4 Õigusvõime

 

1.4.1      Selts on eraõiguslik juriidiline isik. Seltsi õigusvõime tekib Seltsi kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb Seltsi kustutamisega registrist.

1.4.2      Selts on 18.06.1995. a. ettevõtteregistris registreerimisnumbri 45820678 all registreeritud Muhu Jahiseltsi õigusjärglane.

1.4.3      Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, asutamislepingust, käesolevast põhikirjast, pooltevahelistest lepingutest, juhatuse ja üldkoosoleku otsustest ning Seltsi kodukorrast.

1.4.4      Selts võib teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei ole vastuolus seadusega, sealhulgas:

1.4.4.1        omandada oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks ja kostjaks kohtus, tal on oma vara, pangaarve, iseseisev bilanss ja oma nimega pitsat;

1.4.4.2        Seltsil on õigus vallata, kasutada ja käsutada iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara.

1.5 Oma eesmärkide saavutamiseks ja saavutatu hoidmiseks on Seltsil õigus:

 

1.5.1      sõlmida lepinguid ulukifondi ja jahimaade kasutamiseks ja tagada nendes ettenähtud tingimuste täitmine;

1.5.2      tagada jahiressursside otstarbekas kasutamine;

1.5.3      arendada jahimajandust vastavalt kehtivatele jahimajanduse projektidele;

1.5.4      korraldada koostööd vastavate kontrollorganitega jahieeskirjade täitmise üle oma jahimaadel;

1.5.5      aidata Seltsi liikmeil kütitud ulukite karusnahkade ja jahitrofeede töötlemisel ja realiseerimisel;

1.5.6      tegeleda ulukite, jahifauna ja looduse kaitse ning hooldusega;

1.5.7      korraldada jahindusalaseid kultuuriüritusi ja teha selgitustööd jahifauna kaitse, taastootmise ning looduskaitse alal;

1.5.8      osutada oma jahipiirkonnas huvilistele jahi-, turismi- ja kultuurialaseid teenuseid;

1.5.9      astuda liitudesse, assotsiatsioonidesse ja muudesse ühendustesse ning olla nende esindajaks Eestis või välisriikides.

1.6 Tähtaeg

 

1.6.1      Selts on asutatud määramata ajaks.

1.7 Majandusaasta

 

1.7.1      Seltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. Seltsi liikmed, nende õigused ja kohustused

 

2.1     Seltsi liikmeks võib olla iga jahihuviline, füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), kes vastab Seltsi põhikirjas liikmele sätestatud nõuetele.

2.2     Esmakordselt asunute kui ka teistesse jahiseltsidesse (sektsioonidesse) kuulunud jahimeeste Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.

2.3     Kui juhatus keeldub taotleja liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

2.4     Seltsi liikmeks astuja peab eelnevalt läbima üheaastase liikme kandidaadi perioodi, mille jooksul peab ta võtma osa Seltsi jahindusalastest üritustest, sealhulgas ka jahist (ilma relvata). Juhatus võib ka otsustada, et liikmeks astuja (teistest jahiseltsidest ületulnud jahimehed) ei pea eelnevalt kandidaadi perioodi läbima.

2.5     Pärast kandidaadi katseaega ja jahindusalaste katsete edukat läbimist, otsustab juhatus kandidaadi liikmeks vastuvõtmise. Pärast sisseastumismaksu ning kalendriaasta liikmemaksu tasumist on liikmeks vastuvõetud isikul kõik liikme õigused ja kohustused.

2.6     Seltsi liikmel on õigus:

2.6.1    osa võtta üldkoosolekust ning valida ja olla valitud Seltsi juht- ja kontrollorganitesse;

2.6.2    saada teavet Seltsi tegevuse kohta;

2.6.3    avalduse alusel Seltsist välja astuda;

2.6.4      omada jahikoeri ja jahirelvi (vastavalt kehtestatud korrale) ja kasutada Seltsile kinnitatud jahimaid ning Seltsile kuuluvaid jahibaase, ehitisi, jahi- ja spordiinventari;

2.6.5      ja teistele seadusega ettenähtud õigustele.

2.7     Seltsi liige peab:

 

2.7.1      täitma seadust ja Seltsi põhikirjast tulenevaid kohustusi ning Seltsi juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid;

2.7.2      tasuma kõik liikmelisusest tulenevad maksud;

2.7.3    osa võtma Seltsi tegevusest;

2.7.4    täiendama oma jahialaseid teadmisi ja oskusi ning jälgima jahieetikat ja distsipliini jahipidamisel.

2.8     Seltsist omal soovil välja astumisel tuleb esitada Seltsi juhatusele kirjalik avaldus ja likvideerida võlgnevus Seltsi ees. Seltsi liige loetakse Seltsist väljaastunuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast arvates.

2.9     Tulemuslikkuse eest jahimajanduse arendamisel, Seltsi majandustegevuse korraldamisel, võitluses salaküttimisega, saavutuste eest jahilaskespordis ning Seltsi poolt antud ülesannete täpse ja tähtaegse täitmise eest võib Seltsi juhatus rakendada järgmisi ergutusi:

2.9.1    tänuavaldus;

2.9.2    autasustamise mälestusesemega;

2.9.3    osalise tasumisega või tasuta jahilubade andmisega;

2.9.4    tasuliste erilubade andmisega;

2.9.5    ja teisi jahipidamisega seonduvaid soodustusi.

2.10  Seltsi juhatusel on õigus määrata Seltsi liikmetele jahieeskirjade rikkumise, distsiplineerimatuse ning käesoleva põhikirja nõuete mittetäitmise eest järgmisi sanktsioone:

 

2.10.1   märkus;

2.10.2   jahikeeld kuni üks aasta;

2.10.3   hoiatus Seltsi liikmest väljaheitmise kohta;

2.10.4   Seltsist väljaheitmine.

2.11  Seltsi liikme väljaheitmise ja jahipidamise õiguse äravõtmise õiguse küsimuse arutamine toimub juhatuse koosolekul, arutamise juurde kutsutakse ka asjaosaline. Asjaosalise mõjuva põhjuseta kohale mitteilmumisel tehakse otsus tagaselja.

2.12  Mittetulundusühingute seaduse §16 lõikes 2. sätestatust tulenevalt võib liikme Seltsist põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või Seltsi olulisel määral kahjustamise tõttu.

2.13  Seltsist välja arvatud liikmele tuleb tema Seltsist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

2.14  Seltsi liikme mittenõustumisel juhatuse poolt tehtud otsusega, on tal õigus kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsuse ärakirja saatmise päevast arvates.

2.15  Seltsi liikme väljaarvamise (väljaheitmise) ja jahipidamise keelustamise lõppotsuse teeb üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus liikme väljaarvamise kohta on lõplik.

2.16  Liikmelisust Seltsis ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust Seltsi liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Seltsis lõppeb.

2.17  Selts vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

2.18  Seltsi liige ei vastuta Seltsi varaliste kohustuste eest.

2.19  Seltsi liikmel ei ole õigust Seltsi varale ja Seltsil ei ole õigust Seltsi liikme varale. Selts ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Seltsi varaliste kohustuste eest.

2.20  Seltsi juhatus peab liikmete arvestust (nimekirja), kuhu järjepidevalt kantakse liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, liikmeksastumise ja väljaarvamise aeg ning muid andmeid, kui see ei ole vastuolus seadusega.

3. Seltsi vara. Liikmete maksed

 

3.1     Seltsi vara tekib tema liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, Seltsi tegevusest saadavast tulust ning muudest laekumistest.

3.2     Liikmeks astuja tasub sisseastumismaksu ja Seltsi liige kalendriaasta liikmemaksu üldkoosoleku poolt määratud ulatuses ja tähtajaks.

3.3     Seltsi liikmed võtavad osa jahipidamisega seonduvate kulude tasumisest, kui see on ette nähtud põhikirjaga või Seltsi juhtorganite otsusega.

3.4     Seltsi liikmed, kes ei ole mõjuva põhjuseta tasunud üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks kalendriaasta liikmemaksu, loetakse Seltsist lahkunuks ja neid saab uuesti liikmeks vastu võtta üldistel alustel.

3.5     Kui Seltsi liikme liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab ta liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

3.6     Seltsist omal soovil väljaastunud liikmel ja karistusena väljaheidetud liikmel ei ole õigust Seltsi varale.

3.7     Seltsist lahkunud ja Seltsist väljaheidetud liikmele ei tagastata sisseastumismaksu, liikmemaksu ega teisi liikme poolt Seltsile tasutud makse.

4. Seltsi juht- ja kontrollorganid

4.1     Seltsi organid on liikmete üldkoosolek, juhatus ning revisjonikomisjon.

4.2     Seltsi liikmete üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan.

4.3     Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.3.1      põhikirja muutmine;

4.3.2      juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ning revisjonikomisjoni valimine ja tagasikutsumine;

4.3.3      juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete volituste ulatuse määramine lepingute sõlmimiseks ning finants- ja majandustehinguteks;

4.3.4      juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramine;

4.3.5      liikmelisusest tulenevate maksude ning jahipidamisega seonduvate kulude jaotus ja tasumise tähtaja määramine;

4.3.6      majandusaasta aruande ja revisjoni aruande kinnitamine ning juhatuse tegevusele hinnangu andmine;

4.3.7      Seltsi jooksva aasta tegevusplaani ning eelarve kinnitamine;

4.3.8      Seltsi liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsuste peale esitatud kaebuse lahendamine;

4.3.9      Seltsi eesmärgi muutmine. Seltsi ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.

4.4     Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui Seltsi huvid seda nõuavad.

4.5     Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ühe kuu jooksul pärast jahindusaasta lõppu, sealhulgas lõppenud majandusaasta aruande ning järgmise aasta tegevusplaanide ja eelarve kinnitamiseks. Üldkoosolekust peab ette teavitama vähemalt seitse päeva.

4.6     Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku juhatuse äranägemisel või revisjonikomisjoni ettepanekul või siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kolmandik (1/3) Seltsi liikmetest. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku ühe nädala jooksul pärast vastava taotluse laekumisest.

4.7     Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ning päevakord.

4.8     Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Seltsi liikmed.

4.9     Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Seltsi liikmed.

4.10  Igal Seltsi hääleõiguslikul liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Füüsiline isik võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu lihtkirjaliku volikirja alusel. Esindajaks võib olla ainult teine Seltsi liige. Juriidilise isiku hääleõigust kasutab isik, kellel on esindamisõigus oma põhikirja või volikirja järgi.

4.11  Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Seltsi hääleõiguslikest liikmetest.

4.12  Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast. Uus koosolek on pädev otsuseid vastu võtma, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks Seltsi liiget. Sellele tuleb ärajäänud koosoleku korduskutsetes ka viidata.

4.13  Üldkoosoleku otsuseid võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

4.14  Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Seltsi hääleõiguslikest liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

4.15  Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

4.16  Põhikirja muudatus jõustub pärast muudatuse registrisse kandmist. Põhikirja muudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst (terviktekst). Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige.

4.17  Põhikirjas ettenähtud Seltsi eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

4.18  Isiku valimised viiakse läbi põhimõttel:

4.18.1   hääled igale kandidaadile antakse eraldi, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti;

4.18.2   valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat;

4.18.3   häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

4.19  Üldkoosolekul toimunu protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks osaks on hääletustulemuste protokoll ja koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.

4.20  Seltsi esindab ja juhib viiest (alammäär) kuni üheksast (ülemmäär) liikmest koosnev juhatus.

4.21  Juhatuse liikmed, sealhulgas juhatuse esimees, valitakse üldkoosolekul.

4.21.1   Esimesena valitakse juhatuse esimees, siis juhatuse liikmed.

4.22  Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust ja lahendab kõiki Seltsi igapäevase tegevusega seotud küsimusi; käsutab, vastavalt Seltsi üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavale, Seltsi rahalisi vahendeid; allkirjastab lepinguid; omab allkirja õigust pangaasutustes ja teostab kõiki Seltsi põhikirjast ning kehtivast seadusandlusest tulenevaid majandus- ja õigustoiminguid. Teised juhatuse liikmed osalevad Seltsi juhtimises ja majandustegevuse korraldamises Seltsi esimehe poolt määratud ulatuses ja korras.

 

4.23  Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse aseesimehe või aseesimehed ning sekretäri (kirjatoimetaja).

4.24  Juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi tegevuse juhtimisel määratakse täpsemalt üldkoosoleku poolt ja vormistatakse kirjalikult.

4.25  Juhatuse volituste tähtaeg on neli aastat.

4.26  Lubatud on ühe ja sama isiku korduv valimine juhatuse liikmeks.

4.27  Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

4.28  Juhatus otsustab küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

4.29  Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul ja on otsustusvõimelised, kui selles osaleb kaks kolmandikku (2/3) juhatuse koosseisust, sealhulgas juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees. Juhatuse kutsub kokku juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees.

 

4.30  Juhatuse otsused võetakse vastu koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega.

 

4.31  Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav hääl juhatuse esimehel (tema puudumisel aseesimehel).

 

4.32  Hääletamisviisi (avalik või salajane) otsustavad juhatuse liikmed koosolekul.

4.33  Juhatuse poolt tehtud otsused protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik otsustamisest osavõtnud juhatuse liikmed.

4.34  Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei näe ette põhikiri või kui see ei ole kooskõlas üldkoosoleku otsusega. Juhatus peab Seltsi liikmetele andma vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.

4.35  Juhatusel on õigus nõuda üldkoosoleku nõusolekul Seltsi põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist Seltsi vahendite arvel.

4.36  Juhatus võib Seltsi kinnisasja või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel.

4.37  Juhatuse võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Seltsi juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

4.38  Kui mõni juhatuse liige juhatusest tagasi astub või vabastatakse, määratakse tema asemele uus liige.

4.39  Registrisse kantud juhatuse liikmete andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.

4.40  Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Seltsi poolt.

4.41  Juhatus korraldab Seltsi raamatupidamist Eesti Vabariigis õigusaktidega ettenähtud korras ning lähtuvalt heast raamatupidamistavast. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

4.42  Juhatus esitab majandusaasta aruande üldkoosolekule selliselt, et üldkoosolek jõuaks aruande kinnitada hiljemalt kuue kuu möödumisel arvates majandusaasta lõppemisest. Aruandele tuleb lisada revisjonikomisjoni arvamus.

4.43  Majandusaasta aruandele kirjutavad EV Raamatupidamise seadusest tulenevalt alla kõik juhatuse liikmed.

4.44  Juhatus võib üldkoosoleku nõusolekul raamatupidamisarvestuse teostajaks määrata raamatupidaja. Raamatupidaja õigused ja kohustused tulenevad temaga sõlmitavast lepingust. Lepingu raamatupidajaga sõlmib ja muudab juhatus.

4.45  Üldkoosolek teostab järelvalvet Seltsi teiste juhtorganite tegevuse üle.

4.46  Selle ülesande täitmiseks valib üldkoosolek juhatuse volituste tähtajaks kolmest liikmest koosneva revisjonikomisjoni, kes kontrollib Seltsi raamatupidamise ja aruandluse õigsust ning üldkoosoleku nõudel ka juhatuse tegevust.

4.47  Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla Seltsi raamatupidaja ja juhatuse liige.

4.48  Revisjonikomisjon viib läbi Seltsi majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

4.49  Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

4.50  Revisjonikomisjon viib revisjoni Seltsi tegevusaasta jooksul läbi vähemalt kaks nädalat enne majandusaasta aruande arutamist üldkoosolekul.

4.51  Seltsi tegevuse mittevastamisel põhikirjale või seadusandlusele on revisjonikomisjonil õigus nõuda Seltsi vastava tegevuse peatamist, informeerides sellest juhatust ning koostades vastavasisulise akti. Sel juhul on revisjonikomisjonil õigus nõuda ka erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.

5. Seltsi teadete avalikustamine Seltsi liikmetele

 

5.1     Seltsi teadete avalikustamise kord määratakse kindlaks üldkoosolekuga.

5.2     Edasilükkamatuid ja kiireloomulisi teateid võidakse avalikustada oma liikmetele ka üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes või meediakanalites.

6. Lõppsätted

 

6.1     Selts lõpetatakse:

6.1.1      üldkoosoleku otsuse alusel;

6.1.2      pankrotimenetluse alustamisega Seltsi vastu;

6.1.3      kui Seltsi on jäänud vähem kui kaks liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud;

6.1.4      muudel seaduse või põhikirjaga sätestatud alustel.

6.2     Seltsi lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on oma hääle andnud kaks kolmandikku (2/3) üldkoosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest.

6.3     Seltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku või kohtu otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

6.4     Seltsi lõpetamisel üldkoosoleku otsuse alusel valib üldkoosolek vähemalt kolmest liikmest koosneva likvideerimiskomisjoni, kes lõpetavad Seltsi tegevuse ja nõuavad sisse võlad, müüvad varad ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad ei pea Seltsi vara müüma, kui see ei ole võlausaldajate nõuetel rahuldamiseks vajalik ja üldkoosolek võtab vastu vastava otsuse.

6.5     Likvideerijatel on juhatuse õigused ja nad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Seltsi likvideerimiseks.

6.6     Likvideerijad peavad avaldama viivitamatult teate Seltsi likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes või Riigi Teataja Lisas ja samaaegselt teavitama kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid. Teates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

6.7     Kui likvideeritava Seltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

6.8     Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse Seltsi allesjäänud vara võrdsetes osades Seltsi lõpetamise ajal ja teiste selleks õigustatud isikute vahel, kui seadusest või üldkoosoleku otsusest ei tulene teisiti.

6.9     Seltsi ühinemine ja jagunemine toimub seadusega ettenähtud korras.

6.10  Seltsi ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

6.11  Seltsi ja Seltsi liikmete vahelised, käesoleva põhikirjaga ja muude Seltsi siseste dokumentidega mittesätestatud, varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui selliste õiguste ja kohustuste toimimisel ei ole Seltsi liikmetele õiguslikke tagajärgi.

6.12  Juhul kui käesoleva põhikirja mingi säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte koosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada, nii et oleks võimalik kehtetu sättega järgitud tegevuse saavutamine. Sama kehtib siis, kui põhikirja rakendamisel ilmneb lünk, mis vajab täiendamist.